Täna selguvad Bonnieri preemia nominendid

Äripäev esitas konkursile viis tööd.

Koit Brinkmanni artiklid "Korralagedus raudteel" ja "Asmann jäeti ametisse".

Artiklid sundisid ametist lahkuma Eesti Raudtee juhi Ahti Asmanni. Näiteks üritas riigifirma nõukogu varjata Asmanni kütusekaardi kasutust, kuid just tänu neile artiklitele sai avalikkus sellest teada ning nõukogul ei jäänud muud võimalust, kui Asmanniga leping lõpetada.

Piret Reiljani, Koit Brinkmanni ja Katariina Krjutškova artiklid "Kütuseärimeeste uued nipid", "Kütusesegajad tahavad vallutada Aasia ja Aafrika" ning "Rosimannus väljus Tomingase kütuseärist".

Artikliseerias avalikustati, kuidas Reformierakonna ja sotside valitsusliidu otsustest sai kasu ärimeeste grupp, kes oli ka seotud koalitsioonikõnelustel osalenud Rain Rosimannusega. Pärast artikli ilmumist taandus Rosimannus kirjeldatud kütuseärist ning käivitus debatt seaduse muutmise vajadusest, et panna kinni Taavi Rõivase esimese valitsuse poolt kütusesegajatele tekitatud maksuauk.

Katariina Krjutškova ja Aivar Hundimägi artiklid "Kahtlase andmeäri jälgedes", "Andmeleke kahjustab kõigi mainet", "Salapärane andmebaas sisaldab laste numbreid".

Ajakirjanikud avalikustasid salajase eksperimendi käigus andmemüüja, kes pakkus ettevõtetele müügiks mahukat andmebaasi, mis tema sõnul pärines Elisast, K-Rautast ning erinevatest veebipoodidest.

Piret Reiljani ja Marta Jaaksoni artiklid "Jultunud maksuskeem Tallinki pardal" ja "Meelis Lao kokkupõrge endiste kapokatega".

Artiklid kirjeldasid ümbrikupalga maksmist Tallinki laevadel fototeenust pakkunud firmas. Selle ettevõttega seoses tekkis konflikt ka kurikuulsa Meelis Lao ja endiste politseinike vahel. Ümbrikupalga maksmise tõestamine on väga keeruline, ajakirjanikel see aga õnnestus. Tallink lõpetas koostöö maksupetturitega sel ajal, kui Äripäev teemat uuris ja reporteritööd tegi. Peterburi laevakompanii lõpetas aga koostöö pärast Äripäeva artiklite ilmumist

Katariina Krjutškova artiklid "Metsa kokkuostjate varju hoidev abimees" ja "Metsaäri telgitagused".

Artiklid avalikustasid skeemi, kuidas välisinvestoritele kuuluvad fondid ostavad vahendajaid kasutades Eestis metsamaad kokku. Lisaks tutvustati vahendajaid, kes sellest ärist teenivad ning kirjeldati ka võtteid, kuidas üritatakse metsamaa omanikke tüssata ning kinnistu hinda alla kaubelda.

Bonnieri preemiale kandideerivad veel 7 tööd Eesti Ekspressist. Nendeks on Krister Kivi, Kristjan Pihli, Villu Päärti, Mikk Salu ja Allar Tankleri artikkel 30 kriitilist päeva Edgar Savisaare elus; Tarmo Vahteri, Mikk Salu ja Margus Järve artiklid IRLiga seotud poliitperekonna pangaarvete saladustest; Andres Puttingu ja Viktoria Ladõnskaja artikkel salaja Eestisse tööle tulnud ukrainlastest; Kristjan Pihli artikkel alkohoolikust kirurgist; Sulev Vedleri, Mikk Salu ja Allar Tankleri artiklid Tallinna Sadama altkäemaksuafäärist; Sulev Vedleri, Kristjan Pihli, Tarmo Vahteri ja Mikk Salu artikkel Edgar Savisaare salajasest lembereisist Marabellasse ning Kristel Kivi reportaaž põgenikelaagrist.

Eesti Päevaleht kandideerib kolme artikliga. Nendeks on Tuuli Jõesaare artiklisari MMSi-skandaalist, Ann-Marii Nergi artiklisari PPA vormihankest ning Kadri Ibruse artiklisari kohtuotsusest, mis puudutas 12aastast tüdrukut rünnanud viit poissi.

Postimees osaleb konkursil kahe tööga. Tuuli Kochi ja Risto Berendsoni artiklid sellest, kuidas poliitikud küsisid laevaärimees Vjatšeslav Leedolt raha ja Katrin Lusti artiklisari tuntud eestlaste raha põletanud Rumeeniasse investeerinud fondist.

Lisaks ajalehtedes ilmunud lugudele kandideerib Bonnieri preemiale ka "Pealtnägija" Rasmus Kagge eksperimendiga Tallina taksomaffiast.

Parimad uurivad lood valib välja žürii, kuhu kuuluvada Äripäeva, Postimehe, Eesti Ekspressi, Eesti Päevalehe, Maalehe ja Õhtulehe peatoimetajad ning Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuht. Võitja avalikustatakse veebruari lõpus.